Üha enam inimesi eelistab paindlikku tööaega ja -kohta, mis paljudel juhtudel ei tähenda enam üksnes kodukontorit, vaid töötegemist välisriigis viibimise ajal. Kui võtad oma sülearvuti kaasa ja toimetad paar-kolm nädalat kaugtöö korras nii-öelda workation režiimil, siis polegi ei seaduse ega raamatupidamise vaates teab, mis suurt erinevust. Kui aga asutad välisriigis oma ettevõtte, viibid Eestist eemal pikemalt kui 183 päeva aastas ja samal ajal töötad või osutad teenuseid välisriigi ettevõtetele või kodanikele, siis tasub end igal juhul vastavate nõuetega kurssi viia ning teha endale selgeks, mida ühe või teise riigi residentsus kaasa toob. Seejuures hakkavad olulist rolli mängima residentsusega seotud definitsioonid, tõlgendused ja muud nüansid, sest sellest oleneb, milliseid makse ja millises määras tasuma pead.
Alustame lihtsamast otsast ja püüame olulisemad mõisted ja nendega kaasnevad õigused ja kohustused lahti selgitada.
Kodakondsus
Eesti kodakondsus on Eesti kodaniku ja Eesti riigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi. Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne teise riigi kodakondne. Eesti kodakondsus kaob teise riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi kelleltki võtta. Küll aga võib laps sünniga omandada korraga kaks kodakondsust, kui tema vanemad on erineva riigi kodakondsed. 18-aastaseks saades peab laps siiski kolme aasta jooksul loobuma kas oma Eesti või teise riigi kodakondsusest.
Eesti kodakondsus omandatakse niisiis sündides, kui vähemalt üks vanematest on sel hetkel Eesti kodakondne. Kodakondsuse võib saada ka naturalisatsiooni või taastamise korras. Muudel juhtudel Eesti kodakondsuse taotlemise kohta saad lugeda Politsei ja Piirivalveameti veebilehelt.
Füüsiline isik
Füüsiline isik on nii-öelda eraisik. Füüsilisest isikust saab ühe või teise riigi resident kui ta viibib kohapeal vähemalt 183 päeva või kauem. Eesti residendist füüsilisel isikul tasub teada tulumaksuseadusest tulenevaid nõudeid ning tuluderklaratsiooniga seotud kohustusi. Residendist füüsilise isiku maksustatavate tulude kohta saad täpsemalt lugeda sellelt Maksu- ja Tolliameti lehelt.
Juriidiline isik
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt, mis vastab käesolevas seaduses sätestatud eraõiguslikule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kehtestatud nõuetele. Juriidilised isikud on seega äriühingud nagu täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, mittetulundusühingud ja sihtasutused. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse või muu avalikes huvides loodud üksus. Eesti residendist juriidilisele isikule kehtivate maksude kohta saad täpsemalt lugeda sellelt Maksu- ja Tolliameti lehelt.
1. Residentsus
Residentsus kujuneb füüsilisel ja juriidilisel isikul erinevalt.
Tulumaksuseaduse § 6 lg 1 kohaselt on füüsiline isik Eesti resident, kui tema elukoht on Eestis ning ta viibib siin 12 järjestikkuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeva või ta on välisteenistuses viibiv Eesti diplomaat. Juriidiline isik on Eesti resident, kui ta asutatakse Eesti seaduste alusel.
Maksustamisel mängib residentsus olulist rolli, sest sellest oleneb, millises ulatuses isiku tulu maksustatakse: kas kogu maailmas või vaid Eestis saadud tulu. Eestis on resident piiramatu maksukohustusega isik ja siin maksustatakse tema nii kohalik kui välisriigis saadud tulu, kuid topeltresidentsust ja -maksustamist välditakse. Eesti residendil on õigus kasutada aastas kuni 7848€ tulumaksuvaba (sõltuvalt tema sissetulekust).
Kui Eesti kodanik ehk füüsiline isik viibib vähemalt 183 päeva välisriigis ja teeb seal tööd, rakenduvad talle selle riigi maksunõuded. Kui Eesti kodanik asutab välisriigis ettevõtte, saab ka sellest resident ning rakenduvad kohapealsed seadused.
Seejuures e-äridele, näiteks e-poodidele, isegi kui need “asuvad” Eestis, kehtivad samuti üsnagi keerukad nõuded. Kui müüd oma tooteid EL liikmesriikide tarbijatele Amazon keskkonnas või oma kodulehel, kasutades Woocommerce ja Shopify platvorme, tuleb sul oma ettevõte registreerida käibemaksukohuslaseks, kui kogu müük teistesse liikmesriikidesse kokku ületab 10 000 eurot. Loe selle kohta lähemalt Aaroni e-kaubandusele suunatud teenuste kirjeldusest.
2. Mitteresidentsus
Mitteresident on füüsiline või juriidiline isik, kes peamiselt resideerub ühes kindlas riigis, kuid on teeninud kas töötades, teenust osutades või vara müües tulu teisest riigist. Selle riigi valitsus, kus isik peamiselt ei ela (vähem kui 183 päeva), liigitabki isiku mitteresidendiks.
Mitteresident maksab Eestis tulumaksu vaid Eestis saadud tulult. Huvitav fakt on see, et kui üldjuhul liigub tulumaks kohaliku omavalitsuse eelarvesse, siis mitteresidentide tulumaks liigub riigieelarvesse.
3. E-residentsus
Eestis on e-residentsuse saanud enam kui 115400 inimest 185 riigist üle maailma. Tegemist on võrdlemisi ainulaadse võimalusega, mis toetab Eesti ettevõtlusmaastiku arengut – igal aastal üle 20% asutatud ettevõtetest on loodud e-residendi poolt.
E-resident on niisiis välismaalane, kellele Eesti riik on hüvena loonud tema kodakondsusjärgse riigi identiteedi alusel siin kehtiva digitaalse identiteedi ning väljastanud digitaalse isikutunnistuse ehk e-residendi digi-ID. NB! Tegemist ei ole tavapärases mõistes ID-kaardiga. Nii saavad välisriigi kodanikud ligipääsu Eesti riigi e-teenustele, dokumente digitaalselt allkirjastada ning logida sisse kõikidesse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. Muu hulgas saavad e-residendid teha internetipangas tehinguid ja esitada elektrooniliselt maksudeklaratsioone. Seejuures ei ole vahet, kas isik pärineb Euroopa Liidust või väljastpoolt.
Nii on e-residendil võimalik interneti teel asutada Eestis ka äriühingut ning osaleda aktiivselt selle juhtimises, elades ise teises riigis. E-residentsus teeb asjaajamise lihtsamaks ka Eestisse juba investeerinud ja ettevõtte loonud ettevõtjatele.
E-residentsuse peamised sihtrühmad on:
- välisinvestorid ja nende asutatud ettevõtete välistöötajad;
- välismaalased, kes osalevad ettevõtete juhtorganites (juhatuses või nõukogus) või omavad ettevõtetes osalust;
- välisspetsialistid ja -töötajad Eesti ettevõtetes;
- Eesti ettevõtete väliskliendid ja partnerid;
- välisteadlased, -õppejõud ja -tudengid;
- teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide (nt NATO küberkaitsekeskus ja Euroopa IT agentuur) esindajad Eesti Vabariigis;
- eespool nimetatute pereliikmed.
4. Maksuresidentsus
Raamatupidamislikust vaatest ehk kõige olulisem ongi just maksuresidentsus, mis määrab:
- millist liiki tulu ja millise maksumääraga tal Eestis maksustatakse
- milliseid maksusoodustusi on tal õigus saada
Seejuures ei sõltu maksuresidentsus inimese kodakondsusest ega muuda seda – ei anna ega võta ära. Niisamuti ei teki Eesti isikukoodiga automaatselt Eesti maksuresidentsust. Ka ei saa keegi oma maksuresidentsust ise valida, sest see sõltub seotusest vastava riigiga: kus on tema elukoht, pere ja kus ta rohkem viibib. Kirjeldatud seotus osutub eriti oluliseks, kui on tegemist topeltresidentsuse küsimusega (inimene vastab korraga mitme riigi residentsuse tingimustele).
Ehk siis, seni kuni tulu laekub ainult ühest riigist ja tulu saaja viibib seal enam kui 183 päeva 12 järjestikkuse kuu vältel, ongi ta selle riigi resident. Tema tööandja peab kõigilt tema tuludelt kinni tulumaksu ja kannab riigile või, kui oled ettevõtja, maksad ise oma tuludelt vastavad maksud.
Topeltresidentsusega seotud küsimused tõstatuvad siis, kui tulu laekub mitmest riigist. Sellisel juhul tuleb teada:
- Kohalikke reegleid, sest riigiti on erinev, keda oma residendiks loetakse. Infot saab tavaliselt vastava riigi maksuameti (või sarnase institutsiooni) kodulehelt.
- Kas sa vastad selle riigi residentsusnõudmistele? Kui vastad mitme riigi kriteeriumitele, siis võib tekkida sul topeltresidentsus.
- Kas nende riikide vahel on olemas maksuleping ja millised on selle reeglid topeltresidentsuse lahendamiseks?
Mõned lisanüansid maksuresidentsuse kohta
- Näiteks Eesti vaates mitteresident ei saa oma siin maksustatavast tulust maha arvata maksuvaba tulu (kuni 7848 eurot kalendriaastas), kui ta pole Euroopa Majanduspiirkonna riigi (EL, Island, Liechtenstein, Norra) resident.
- Maksuresidentsusest sõltub olenevalt olukorrast ka inimese tulult arvutatava tulumaksu suurus, sest mitteresidendil on osade tululiikide puhul erinev tulumaksu määr (litsentsitasu, esinemistasu 10%) või on erinev maksuvabastus (intress).
- Ka Sotsiaalkindlustusamet või Töötukassa kontrollivad osade toetuste ja hüvede üle otsustamisel saaja maksuresidentsust.
Kokkuvõttes on oluline teha selgeks, kas ettevõte (juriidiline isik) on kohustatud oma tulu deklareerima Eestis ja maksma sellelt maksud või kuidas peaksid üldse käituma, kui oled nö digital nomad, rändad mööda maailma ja teed muuseas ka tööd. Samuti on oluline tuvastada, millised maksud ning kohustused kaasnevad ettevõttel nende töötajatega, kes on Eesti seaduse järgi määratletud residendi või mitteresidendina.
Kui sul tekib antud teema kohta küsimusi, uuri lähemalt meie e-residentsuse lehelt, käesolevas loos viidatud artiklitest või võta meiega ühendust info@aaroni.ee või +372 5300 0495.
Värsked kommentaarid