Iga hea juht teab, et ettevõtte edukas juhtimine kätkeb oluliselt rohkem kui vaid strateegiliste otsuste langetamist. Lisaks ärivaistule tulevad kasuks ka põhjalikud teadmised äriseadustikust ning raamatupidamisest, et korrektselt aga ka kulutõhusalt kõikvõimalikke tasusid ja ka nendega seotud makse arvestada. Mikro-, väike- ja tihtipeale veel ka keskmise suurusega ettevõtte maksuarvestuses tekitab üsna sageli küsimusi olukord, kus ettevõtte asutaja ja omanik täidab ühtlasi juhatuse liikme rolli ning teeb omakorda enda ettevõtte jaoks ka tööd. Kuidas siis juhatuse liikme tasu, töötasu ja dividendide vahel vahet teha ning millised on iga variandi maksustamise ja õigusruumiga seotud eripärad? Õige lepingu ja tasustamise vormi valik ei tähenda pelgalt seaduskuulekust – see on ka ausa konkurentsi ja ettevõtte finantsilise stabiilsuse küsimus.
Juhatuse liikme tasu – tasu ettevõtte juhtimise eest
Juhatuse liikme ülesanne on äriühingut juhtida ja esindada, korraldada raamatupidamist ning tagada ettevõtte seaduskuulekus. Tema töölepingut reguleerivad võlaõigusseaduse käsunduslepingu sätted koos äriseadustiku vastavate paragrahvidega (§ 180–187).
Olulised punktid juhatuse liikme tasustamisel:
- Seadus ei nõua, et juhatuse liikmele makstakse tasu – see on osanike või nõukogu otsustada.
- Tasu ja maksmise kord määratakse osanike või nõukogu otsusega. Juhatuse liige ei tohi endale ise tasu määrata.
- Tasu peab olema mõistlikus vastavuses tööülesannete ja ettevõtte majandusliku seisundiga.
- Miinimumtasu nõue puudub, kuid ravikindlustuse tekkimiseks, tuleb maksta tasu vähemalt eelmise kalendriaasta miinimumpalga ulatuses ja sellelt siis ka sotsiaalmaksu alammäära. Kui töötasu miinimumpalga ulatuses reaalselt välja ei maksta, kaob ka ravikindlustus. Võrdluseks – töölepinguga töötaja palgata puhkuse ajal piisab ravikindlustuse säilimiseks sotsiaalmaksu miinimumi tasumisest (2025. aastal 270.60 € kuus).
- Juhatuse liikme tasult ei arvestata töötuskindlustusmakseid ega kogumispensioni makset – see tähendab veidi väiksemat maksukoormust, aga ka vähem sotsiaalseid tagatisi.
- Juhatuse liige ei saa töötuna arvele võtta ega töötuskindlustushüvitist.
Näide: Kui juhatuse liikmele makstakse 300 € kuus, arvestatakse sotsiaalmaks vaid tegelikult makstavalt summalt (99 €). Kui see on tema ainus sissetulek, ei teki talle ravikindlustust.
Töötasu ja tööleping – suuremad tagatised, selgem raamistik
Kui inimene täidab tööülesandeid tööandja juhtimise ja kontrolli all, tuleb sõlmida tööleping. See tagab töötajale laiemad õigused ja sotsiaalsed garantiid, kuid toob tööandjale kaasa ka suuremad kohustused ja tööjõukulud.
Töölepingu eelised töötaja vaates:
- Lepingu alammäär tagab miinimumtasu (2025. aastal 886 € bruto kuus).
- Tööandja vastutab töökeskkonna eest ja korraldab tööohutuse.
- Õigus tasustatud puhkusele (28 kalendripäeva aastas).
- Õigus ravikindlustusele, töötuskindlustusele ja koondamishüvitisele.
- Võimalus end töötuna arvele võtta ja saada hüvitisi.
Töötasu maksustamine:
- Tulumaks 22% (võimalik kasutada maksuvaba tulu 654 eur kuus).
- Sotsiaalmaks 33% (tagab ravikindlustuse ja pensioni).
- Töötuskindlustusmakse (1,6% töötajalt ja 0,8% tööandjalt).
- Kogumispensioni makse (2% töötajalt, kui kohaldub).
Oluline piirang juhatuse liikme puhul:
Kui juhatuse liige täidab ainult juhatuse liikme kohustusi, ei saa temaga sõlmida töölepingut. Tööleping on võimalik ainult juhul, kui ta täidab eraldi tööülesandeid, mis ei kattu juhatuse funktsioonidega. Näiteks võib hambakliiniku juhatuse liige töötada samas ettevõttes hambaarstina – sel juhul sõlmitakse kaks lepingut: juhatuse liikme leping ja tööleping.
Dividendid – omaniku tulu kasumist
Dividendid on passiivne tulu, mida makstakse omanikele ettevõtte kasumist pärast majandusaasta aruande kinnitamist. Need ei ole võrdsustatavad töötasu ega juhatuse liikme tasuga ning neid ei maksustata sotsiaalmaksuga.
Dividende saab maksta ainult juhul, kui:
- Osakapital on täielikult sisse makstud.
- Majandusaasta aruanne on kinnitatud.
- Ettevõttel on jaotamata kasumit.
- Dividendide maksmine ei vähenda omakapitali alla seaduses sätestatud piiri (vähemalt pool osakapitalist, aga mitte alla 2500 €).
- Dividendide tulumaks on 22/78 (28,2% netosummalt).
- Näide: Kui soovid välja maksta 1000 € dividende, tuleb tulumaksuks arvestada 282,05 €, seega kogukulu ettevõttele on 1282,05 €.
Dividendid ei saa asendada juhatuse liikme tasu
Praktikas püüavad mõned ettevõtted vähendada maksukoormust, makstes omanikust juhatuse liikmele ainult dividende.
See on riskantne, sest:
- Dividendid on omaniku kasumitulu, mitte tasu aktiivse töö eest.
- Kui juhatuse liikmele ei maksta tasu või see on ebaproportsionaalselt väike, võib Maksu- ja Tolliamet lugeda dividendid varjatud töötasuks ja maksustada need vastavalt. See võib kaasa tuua lisamakse, intresse või koguni sanktsioone.
Kokkuvõte – millal mida kasutada?
- Juhatuse liikme tasu on mõistlik, kui inimene täidab üksnes juhtimise ja esindamise ülesandeid ning ei vaja töötuskindlustust ega muid sotsiaalseid hüvesid.
- Töötasu töölepingu alusel on vajalik, kui töö on igapäevane, erineb juhatuse liikme ülesannetest ja allub tööandja korraldustele – see tagab töötajale suuremad õigused ja kindlustunde.
- Dividendid on omaniku tulu kasumist, mida makstakse alles siis, kui seadusest tulenevad nõuded on täidetud – need ei asenda juhatuse liikme ega töötaja tasu.
Seega õige lepingu ja tasustamise vormi valik ei ole ainult juriidiline nõue – see mõjutab otseselt ettevõtte mainet, maksukoormust ja ka töötajate rahulolu. Kui sul on ettevõtte omaniku või juhina kahtluseid, tasub konsulteerida raamatupidaja või juristiga, et tagada nii seaduskuulekus kui ka maksude optimaalsus.
Loe kindlasti ka meie ülevaadet 2025. aastal jõustunud maksumuudatustest ning erinevate lepingutega kaasnevate maksude kohta EMTA veebilehelt.
Kui soovid oma aega maksuarvestuse asemel investeerida hoopis ettevõtte arendamisse, anna palun märku ja me võtame sinu ettevõtte korrektse raamatupidamise meeleldi enda kanda.
Värsked kommentaarid