Üks eelis, mida Aaroni kliendid oma tagasisides meie koostööle on välja toonud, on asjakohased ja kiired vastused mistahes raamatupidamislikele küsimustele. Tõepoolest, raamatupidamine pole ammu enam lihtsalt numbrite kokku ajamine, vaid vajalik teenus, mis hõlmab ka nõustamist. Ikka selleks, et aidata kliendil muu hulgas ka raha säästa ning loomulikult ka oma äri õiguspäraselt korraldada.
Meie käest on küsitud igasuguseid asju. Tõstame siinkohal esile küsimuse, mis on ehk mõne korra rohkem kõlanud ning anname ka vastuse.
“Kas ettevõte võib eraisikult kinnisvara üürida ja millised toimingud tuleb kummalgi osapoolel maksuarvestusega seonduvalt teha?”
Kinnisvaraäri on põnev ja võimaluste-, aga ka nüansside ja nõueterohke valdkond. Alustuseks, jah, ettevõte võib võtta kinnisvara üürile ka eraisikult ning kasutada seda erinevatel otstarvetel. Sellise üürisuhte puhul on tulumaksu kinnipidajaks ettevõte.
Ettevõtte poolt tulumaksu kinnipidamine tähendab seda, et kui ettevõte maksab eraisikule üüri, peab ta enne makse tegemist arvestama ja kinni pidama tulumaksu ning kandma selle ise Maksu- ja Tolliametile. Eraisik saab seega oma üüritulu kätte netosummana. Üüritulu hulka ei loeta üüri kõrvalkulu (nn kommunaalmaksed) ning hoone korrashoiu- ja parenduskulu (võlaõigusseaduse § 292), kui üürnik on neid ise tasunud või üürileandjale hüvitanud. Tulumaksu kinni pidamine käib nii:
1. Üüritasu kokkulepe ja arvestus
Oletame, et ettevõte üürib eluruumi eraisikult ja kokkulepitud brutotasu on 1000 eurot kuus.
Tulumaksumäär 22% arvestatakse niisiis brutosummast, v.a üüri kõrvalkulud ja koormised.
2. Tulumaksu arvutamine
Kui lepingus on kokku lepitud, et üüri brutotasu on 1000 eurot, siis ettevõte arvutab välja tulumaksu 1000*0.22 = 220 eurot; kannab üürileandjast eraisikule 1000-220=780 eurot ning Maksu- ja Tolliametile 220 eurot.
3. Deklaratsiooni esitamine ja maksmine
Ettevõte deklareerib kinnipeetud tulumaksu järgmisel kuul 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametis TSD vormil (Lisa 1, kood 7770)
ning kannab Maksu- ja Tolliameti kontole.
4. Eraisiku maksukohustus
Kuna ettevõte on tulumaksu juba kinni pidanud ja ära maksnud, ei pea eraisik enam midagi eraldi deklareerima ega ka tasuma – see kajastub automaatselt tema järgmise aasta eeltäidetud tuludeklaratsioonis.
Kui eraisik soovib kasutada 20% kulude mahaarvamist, saab ta seda teha oma tuludeklaratsiooni esitamisel ja üksnes juhul, kui üüritav kinnisvara on üürilevõtja poolt kasutusel eluruumina.
Mida see 20% kulude mahaarvamine täpsemalt tähendab?
Eraisik võib üüritulust elamu või korteri üürimisega seotud kulude katteks oma tuludeklaratsioonis maha arvata 20%. Selleks kuludokumente esitama ei pea. Eluruumi üüritulult 20% mahaarvamine toimub automaatselt üüritulu deklareerimisel tuludeklaratsioonis.
Üldjuhul on võimalik seda mahaarvmist kasutada juhul, kui eraisik üürib oma kinnisvara üürilepingu alusel teisele eraisikule eluruumina kasutamiseks. Siiski, mõningatel juhtudel saab seda kasutada ka eraisikult ettevõttele kinnisvara üürides. Küll aga jääb kehtima eluruumi nõue.
Niisiis, eraisikult ettevõttele kinnisvara üürileandes saab kasutada 20% kulude mahaarvamist näiteks kui:
1. Kui ettevõte kasutab üüritud kinnisvara oma töötajatele eluruumi pakkumiseks
Kui ettevõte üürib korteri, et seal elaks töötaja (või keegi teine elamise eesmärgil), siis võib üürileandja 20% mahaarvamist rakendada. Oluline on, et korter jääks eluruumiks ja seda ei kasutataks äripinnana.
Pane tähele: töötajale eluruumi üürides on ettevõtte vaates tegemist erisoodustusega, kuid teatud juhul on võimalik rakendada maksuvaba piirmäära – seda olukorras, kus töötaja saadetakse lühiajaliselt näiteks seoses mõne projektiga tööle teise linna, mis on erinev töölepingus märgitud töökohast. Sellisel juhul on töötaja majutuskulude maksuvaba piirmäär kalendrikuus Tallinnas või Tartus eluruumi üürides 500 eurot ning mujal Eestis 250.
Tegime 2025. aastal rakendunud maksumuudatustest (sh piirmäärade tõusust) põhjalikuma ülevaate blogiloos “Suur ülevaade: maksumuudatused 2025. aastal”
2. Kui ettevõte on vahendaja ja annab korteri edasi eluruumiks
Näiteks, kui ettevõte tegeleb kinnisvara halduse või lühiajalise üüriga (Airbnb, Booking jms) ja korter jääb eluruumiks. Maksu- ja Tolliamet võib sellisel juhul muidugi kontrollida, kas korterit tegelikult kasutatakse elamiseks.
20% mahaarvamise kohta saad lähemalt lugeda Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.
Värsked kommentaarid