Annetusi võib teha mõistagi aastaringselt, kuid väga paljud ettevõtted vaatavad heategevuse suunas just detsembris, sest siis on suures plaanis juba ka selge, kuidas lõppev majandusaasta ärilises plaanis läinud on. Eks oma rolli mängib kindlasti ka jõuluaeg ja südamest tulev soov head teha. Niisiis, annetuste tegemine on tõepoolest suurepärane viis ühiskonnale nii-öelda tagasiandmiseks ning ettevõtte sotsiaalse vastutuse näitamiseks. Muidugi, päris nii lihtsalt see siiski ei käi, et raha on üle ning lihtsalt annetan kui palju ja kellele tahes. Annetusi kavandades tuleb Eestis lähtuda peaasjalikult kahest printsiibist: tulumaksusoodustusega organisatsioonide nimekirjast ja tulumaksumäärast 20%. Vaatame lähemalt, kuidas toimub annetuste maksustamine ning kuidas head tehes siiski ka ettevõtte raha mitte asjatult kulutada.
Kellele ja millises mahus saab maksuvabalt annetada?
Eestis saavad ettevõtted teha maksuvabasid annetusi neile organisatsioonidele, kes on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja, mida haldab Maksu- ja Tolliamet. Seejuures kehtib annetuste maksuvaba määra arvestamisel kalendriaasta põhimõte. See tähendab, et maksuvaba piirmäär kehtib ühe kalendriaasta kohta, st 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.
Maksuvabad piirmäärad on:
- kas 3% töötasudest, mis arvutatakse selle kalendriaasta töötasude (brutopalgad) summalt, mis maksustati sotsiaalmaksuga. Näiteks, kui ettevõte teeb annetusi 2024. aastal, siis arvestatakse 3% 2024. aasta jooksul töötajatele makstud brutotasude kogusummast.
- või 10% eelmise majandusaasta kasumist, mis tähendab, et annetuste maksuvaba piirmäära arvutamisel 2025. aastal kasutatakse 2024. aasta majandusaasta kasuminumbreid (arvestades, et majandusaasta lõppes 31. detsembril 2024).
Pane tähele: siinkohal saab ettevõte ise valida, kumma piirmäära alusel on talle soodsam annetusi teha. Küll aga saab selle valiku teha vaid korra kalendriaastas.
Näide 1:
Ettevõtte A maksab käesoleval 2024. aastal töötasusid kokku 100 000 eurot (brutosumma) ja teenis eelmisel, so 2023 majandusaastal kasumit 50 000 eurot.
- 3% töötasudest: 100 000 × 0,03 = 3 000 eurot
- 10% kasumist: 50 000 × 0,1 = 5 000 eurot
Maksuvabalt saab 2025. aastal annetada kuni 5 000 eurot, kuna see on suurem summa.
Erand:
Tulumaksuseaduse § 61 lõike 66 kohaselt ei maksa residendist juriidiline isik tulumaksu Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tehtud annetustelt ja kingitustelt, kui need on tehtud 1. jaanuarist 2024. a kuni 31. detsembrini 2027. a teatud nimekirjas olevatele juriidilistele isikutele. Nimekirja ja tingimustega saad tutvuda EMTA kodulehel.
Kuidas toimub maksuarvestus siis, kui annetada soovitakse rohkem, kui maksuvaba määr?
Kui ettevõtte annetuse summa tulumaksusoodustusega organisatsioonile ületab maksuvaba piirmäära, maksustatakse üleminev osa ettevõtte tulumaksuga, mille määr on 22/78 annetuse summast.
Seejuures, annetusega seotud maksukohustus lasub alati annetuse tegijal. Annetuse saajale, olgu see teine ettevõte, mittetulundusühing või sihtasutus, ei rakendu täiendavaid makse. Ka ei pea saaja saadud annetuselt makse arvestama ega seda maksudeklaratsioonides kajastama.
Näide 2:
Ettevõte A otsustab annetada 6 000 eurot. Maksuvaba piirmäär on 5 000 eurot, seega 1 000 eurot maksustatakse.
- Tulumaks: 1 000 × 22/78 = 282.05 eurot
- Kokku kulu ettevõttele: 6 282.05 eurot (annetuse summa + tulumaks)
Seejuures aga, kui ettevõtte soov on teha suuremaid annetusi, tasub kaaluda alternatiivseid ja mõnevõrra maksuefektiivsemaid lahendusi, näiteks heategevusfondide loomist või koostööd organisatsioonidega, mis aitavad annetusi efektiivsemalt jaotada.
Kuidas toimub maksuarvestus siis, kui annetada soovitakse organisatsioonile, keda ei ole tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirjas?
Kui üks ettevõte annetab teisele ettevõttele, mis ei ole kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja, siis sellist annetust ei saa ühelgi juhul käsitleta maksuvabana, sõltumata summast. Sellisel juhul rakendub annetuse või kingituse summale tulumaksu määr 22/78 alates esimesest eurost, sest selliseid annetusi ei loeta sotsiaalseks ega heategevuslikuks.
Kui aga annetusel on äriline eesmärk (nt turundus- või sponsorlusleping, mille kaudu saadakse vastutasu reklaami või muu hüve näol), ei loeta seda kingituseks ega annetuseks, vaid ärikuluks, mida saab maksustatavast tulust maha arvata.
Näide 3: Maksustatud annetus tavalisele ettevõttele
Ettevõte A annetab 1 000 eurot ettevõttele B, mis ei kuulu tulumaksusoodustusega nimekirja.
- Tulumaks: 1 000 × 22/78 = 282.05 eurot
- Kokku kulu ettevõttele: 1 282.05 eurot
Näide 4: Sponsorlusleping reklaami vastu
Ettevõte A annab 1 000 eurot ettevõttele B, kuid sõlmib sponsorluslepingu, mille raames saab teatud tingimustel reklaamida oma tooteid või teenuseid.
- Seda käsitletakse turunduskuluna, ehk et 1 000 eurot saab kanda tegevuskuludesse.
- Tulumaksu ei lisandu, kuna tegu pole annetuse või kingitusega.
Kokkuvõtteks
Niisiis, kui ettevõte soovib annetades maksusoodustust saada, tasub veenduda, et annetuse saaja kuulub tulumaksusoodustusega organisatsioonide nimekirja. Sellistele organisatsioonidele saab maksuvabalt annetada kuni 3% sama aasta kõigi töötajate brutotasude summast või kuni 10% eelmise majandusaasta kasumist. Kui annetatakse ettevõttele, millel selline staatus puudub, tuleb arvestada maksukohustusega määras 22/78 esimesest eurost. Alternatiivina aga saab sel juhul kaaluda annetuse tegemist sponsorluslepingu raames, kui sellel on äriline eesmärk.
Kui sul on küsimusi annetuste maksustamise või ettevõtte raamatupidamise kohta üldisemalt, võta meiega ühendust – aitame meeleldi!
Värsked kommentaarid