Paljude ettevõtjate jaoks seostub käibemaksukohustuslaseks registreerimine üksnes seadusjärgse kohustusega, mis tekib, kui ettevõtte maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest alates 40 000 euro piiri. Eesti käibemaksuseadus võimaldab aga registreerida käibemaksukohustuslaseks vabatahtlikult juba enne nimetatud piirmäära täitumist, mis võib teatud juhtudel olla majanduslikult igati otstarbekas otsus.
Lisaks tuleb eristada olukordi, kus registreerimine muutub kohustuslikuks enne üldise piirmäära täitumist. Käesolevas artiklis analüüsime nii vabatahtliku registreerimise eeliseid kui ka spetsiifilisi kohustuslikke juhtumeid.
Kohustusliku ja vabatahtliku registreerimise erisused
Käibemaksuseaduse (KMS) § 19 kohaselt on isik kohustatud end registreerima maksukohustuslaseks, kui tema maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot.
Olulised märkused:
- Registreerimine on lubatud vabatahtlikult enne piirmäära saavutamist.
- Teatud tehingute puhul võib registreerimise kohustus tekkida ka väiksema käibe korral.
Kohustuslik registreerimine alla 40 000-eurose käibe korral
1. Teenuste soetamine välisriigi ettevõtjalt (pöördmaksustamine)
Juhul kui Eesti ettevõtja soetab teenuseid välisriigi isikult (näiteks Google, Meta või muud tarkvaraplatvormid), kohaldub sageli pöördmaksustamise põhimõte.
See toob kaasa järgmised asjaolud:
- Teenuse osutaja ei lisa arvele käibemaksu.
- Maksukohustus tekib teenuse saajal Eestis.
Antud olukorras on ettevõtja kohustatud:
- Registreeruma (vähemalt) piiratud käibemaksukohustuslasena.
- Deklareerima ja tasuma vastava käibemaksusumma.
Näide:
Ettevõtja soetab reklaamiteenust Google Ads platvormilt. Kuna Google arvele käibemaksu ei lisa, lasub Eesti ettevõtjal kohustus see Eestis ise deklareerida.
Regulaarsete tehingute korral on soovitatav taotleda täielikku maksukohustuslase staatust (KMKR), mis võimaldab sisendkäibemaksu maha arvata.
2. Kauba ühendusesisene soetamine
Kaupade soetamisel teisest Euroopa Liidu liikmesriigist tekib registreerimise kohustus järgmisel tingimusel:
Kui kauba soetamise väärtus ületab kalendriaasta algusest 10 000 eurot (KMS § 19 lg 3).
Näide:
E-pood soetab tooteid hulgimüüjatelt Poolas ja Saksamaal:
- Kuni 10 000-eurose mahu korral registreerimise kohustust ei teki.
- Piirmäära ületamisel on kohustuslik registreeruda käibemaksukohustuslaseks.
3. Kaupade müük või digiteenuste osutamine Euroopa Liidus
Järgmiste tegevuste puhul:
- kaupade müük teiste liikmesriikide lõpptarbijatele (eraisikutele);
- digiteenuste (nt e-kursused, tarkvaralitsentsid) pakkumine;
kehtib 10 000-eurone piirmäär kogu Euroopa Liidu ülesele müügile kokku.
Piirmäära ületamisel:
- Tuleb kohaldada sihtriigi käibemaksumäära.
- Kohustuste täitmiseks saab kasutada OSS (One Stop Shop) süsteemi.
Näide:
Eesti e-pood müüb kaupa klientidele Soomes ja Lätis. Kui aastane müügitulu nendesse riikidesse ületab 10 000 eurot, tekib kohustus deklareerida käibemaksu sihtriigi reeglite kohaselt.
- müük kokku 12 000 € → tekib kohustus käibemaksuga tegeleda
Enamgi veel. Näiteks kui Eesti ettevõte, kes müüb Amazoni platvormil ja kaup asub Saksamaa või Suurbritannia laos, siis tuleb registreerida mõlemas riigis käibemaksukohuslaseks. Selles saame sind kindlasti abistada.
4. Spetsiifilised eritehingud
Käibemaksukohustus võib tuleneda ka üksikutest suuremahulistest tehingutest, näiteks:
- maksustatava kinnisvara võõrandamine;
- teatud põhivara müük.
Nimetatud juhtumid on õiguslikult spetsiifilised ja võivad kaasa tuua registreerimiskohustuse sõltumata ettevõtte tavapärasest käibest.
Vabatahtliku registreerimise eelised
1. Äritegevus teiste ettevõtjatega (B2B)
Kui sinu ettevõtte peamised kliendid on käibemaksukohustuslastest ettevõtted, ei kujuta käibemaks neile lisakulu, kuna neil on õigus see sisendkäibemaksuna riigilt tagasi taotleda.
Olulised eelised sinu ettevõttele:
- Käibemaksu lisamine ei mõjuta sinu teenuse lõpphinda ärikliendi jaoks.
- Sul tekib õigus ostudelt tasutud käibemaks riigilt tagasi küsida.
Näide:
Turundusagentuur osutab teenuseid teistele äriühingutele. Kui agentuur ei ole registreeritud maksukohustuslaseks, jääb tema ostudelt tasutud käibemaks ettevõtte kuluks, mis vähendab kasumlikkust võrreldes konkurentidega.
- Ta maksab oma kuludelt käibemaksu, mida tagasi ei saa.
- Konkurendid (kes on käibemaksukohustuslased) saavad selle tagasi.
Sarnastes olukordades on vabatahtlik registreerimine majanduslikult põhjendatud.
2. Investeeringute ja tegevuskulude optimeerimine
Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus võimaldab ettevõttel vähendada kulutusi ettevõtlusega seotud hangetele.
Näide:
Ettevõte soetab seadmeid 10 000 euro väärtuses. Maksukohustuslasena saab ettevõte tasutud käibemaksu riigilt tagasi, samas kui registreerimata isiku jaoks moodustab käibemaks suure osa soetusmaksumusest.
- ilma KMKR staatuseta → käibemaks on kulu
- KMKR-na → saad selle tagasi
3. Rahvusvaheline äritegevus
Piiriüleses kaubanduses on käibemaksukohustuslase staatus sageli vältimatu eeldus efektiivseks tegutsemiseks, sealhulgas:
- Euroopa Liidu sisene B2B kaubandus (0% määr või pöördmaksustamine);
- kaupade eksport;
- teenuste osutamine välisriigi partneritele.
4. Professionaalse kuvandi hoidmine
Maksukohustuslase staatus võib tõsta ettevõtte usaldusväärsust koostööpartnerite silmis, viidates väljakujunenud äritegevusele ja standardsele arvelduspraktikale:
- lihtsam arveldus,
- standardne praktika,
- usaldusväärsem kuvand.
5. Regulaarsed välisostud
Kui ettevõte on kohustatud deklareerima piiratud käibemaksukohustust, on sageli otstarbekam taotleda täielikku staatust, et lihtsustada raamatupidamist ja kasutada sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.
Millal ei ole vabatahtlik registreerimine soovitatav?
Vabatahtlikku registreerimist tasub mõnevõrra tõsisemalt kaaluda järgmistel asjaoludel:
- peamine sihtgrupp on eraisikud (B2C);
- tegemist on kõrge hinnatundlikkusega turuga;
- ettevõttel on vähe käibemaksuga maksustatavaid kulusid.
Näide:
Väikeettevõtja, kes pakub teenuseid lõpptarbijatele. Käibemaksu lisamine teenuse hinnale muudab selle tarbija jaoks kallimaks, mis võib halvendada ettevõtte konkurentsipositsiooni:
- KM lisamine tõstab hinda.
- konkurentsivõime võib langeda.
Kokkuvõte ja otsustusprotsess
Ettevõtja peaks eristama kolme peamist stsenaariumi:
- Kohustuslik registreerimine käibe alusel (üle 40 000 euro aastas).
- Kohustuslik registreerimine tehingu tüübi alusel (nt EL-isisesed ostud või teenused).
- Vabatahtlik registreerimine strateegilistel kaalutlustel.
Erilist tähelepanu tuleks pöörata tehingupõhisele kohustusele, mis võib tekkida ootamatult enne üldise piirmäära täitumist.
Mõned lihtsad soovitused
Kaaluge järgmisi asjaolusid:
- Kas teostad piiriüleseid tehinguid?
- Kas soetad teenuseid teistest Euroopa Liidu riikidest?
- Kas sinu ettevõtte ärimudel sihib kiiret käibe kasvu üle seadusjärgse piirmäära?
Vajaduse korral on soovitatav konsulteerida maksueksperdiga, et tagada korrektne maksuarvestus ja vältida Maksu- ja Tolliameti võimalikke pretensioone.
Kui käibemaksu nüansid ja deklareerimise kohustused tunduvad keerulised või raamatupidamise haldamine kulutab üllemääraselt sinu väärtuslikku aega, kaalu selle kohustuse delegeerimist. Loe lähemalt, kuidas endale sobivat raamatupidajat valida. Sest professionaalne raamatupidamisteenus tagab, et kõik KM-ga seotud toimingud on korrektsed, täpsed ja õigeaegselt täidetud, võimaldades sinul keskenduda oma ettevõtte kasvatamisele.
Kui soovid, aitame sul meeleldi raamatupidamise korras hoida. Proovi Aaroni koostöö maksumuse kalkulaatorit esmase hinnatunnetuse saamiseks ja võta meiega ühendust või telli teenus otse sellesama kalkulaatori kaudu.
Värsked kommentaarid